kolmapäev, 28. juuli 2010

Küsimusi seoses õnnelikkusega

Kas inimene on õnnelik?
See sõltub sellest, mida defineerida õnnena.

Mis tingimused peavad olema täidetud, et väita ma olen õnnelik?
Õnnelik on inimene ka siis, kui tal puuduvad mured. Kas täiskasvanud
inimene jõuab kunagi olukorrani, kus tal puuduvad mured. Vist mitte. Vähemalt stabiilse olekuni jõudmine on keeruline.

Arvan, et eristada saab püsivat ja lühiajalist (absoluutset) õnneseisundit. Absoluutne õnn on siis, kui unustad kõik muu ja sa naudid seda hetke nüüd ja praegu. Näiteks kirglik armastus, juues ennast purju vms. Samas on teada, et see ei ole püsiv. Armastuse kirg vaibub, peale joomingut saabub kainenemine jne.

Osad inimesed muutuvad absoluutsest õnnest sõltuvaks. Nad ei teadvusta, et seda palju tarbides hävitab inimene enda. Lugesin, kord artiklit Tervisetrendist, et ka teaduslikult on uuritud, et näiteks armastuse tundega kaasnevad ajus keemilised protsessid, mis pikemaajalisel kestmisel muutuvad inimesele kahjulikuks.

Osad otsivad püsivat õnne läbi usu. Selle kaudu hakatakse oma soove ja unistusi piirama. Seekaudu jõutakse, et millegi puudumine ei ole probleem, milest omakorda järeldatakse, et kõik on hästi ja ma olen õnnelik. Samas arvan, et sellega kaasneb oht, et tapetakse ära loovus, julgus minna üle piiri ja katsetada midagi uut. Väga ennast piirates võetakse ära soov millegi teistsuguse ja uudse järele. See on ühikonna, kui terviku jaoks hea, kuna see annab stabiilsuse ja ettearvatavuse. Samas ei ole mõistlik seda sundida kõigile, sest keegi peab olema sö hull teadlane või muu taoline, kes üritab ületada seni teadaolevaid printsiipe - inimesed, kes läbi otsingute jõuavad kas või kinnituseni, et need olemasolevad printsiibid on väga head.

Eelnev ei tähenda, et usk oleks halb. Usk on hea, kuna see annab inimesele printsiibid ja põhimõtted, milles saab ta oma elus toetuda. Paljudel ei ole soovi jõuda ise printsiipideni ja nad võtavad aluseks midagi standardset.

Kas ise tunnistan mingit usku?
Standardseselt pakutavat mitte. Küll tunnistan põhimõtteid, mis läbivad paljusid usundeid. Enda jaoks huvipakkuvaid mõtteid olen leindud budismist ning muinaseestlaste veendumusest, et kõigel looduses ümbritseval on hing.